Inimdisaini kolmest ristiperekonnast on kõrvutatud rist kõige saatuslikum. Kus täisnurga rist kannab isiklikku saatust ja vasaknurk
Mõtlemise rist kõrvutamine
Nurk: fikseeritud saatus
Kolmest inimkujunduse ristperekonnast on kõrvutatud rist kõige saatuslikum. Kui täisnurga rist kannab isiklikku saatust ja vasaku nurga rist kannab transpersonaalset karmat, siis kõrvutatud rist kannab kindlat saatust – eesmärki, mis on seatud, liikumatu ja mida tuleb läbi töötada. Isik ei valinud seda ülesannet ega saa sellest välja rääkida. See saabub faktina ja kogu elu on selle faktiga kohtumine.
Kõrvutus ise viitab teadliku (isiksuse) ja teadvuseta (disain) päikese kohtumisele. Need kaks jõudu seisavad kõrvuti, peegeldades üksteist, kumbki ei domineeri. Elu elatakse nendevahelises pinges ja äratundmises. Siin on vähem ruumi taasleiutamiseks kui teistes nurkades; töö eesmärk on parandada midagi kollektiivses valdkonnas, mitte luua midagi uut.
Eluteema: teadmissurve
Isiksuse päike 61. väravas – sisemine tõde, mõistatuste värav – ankurdab selle risti kõige sügavamasse teadlikkuse kihti. Värav 61 istub Peakeskuse tipus ja kannab endas eksistentsi survet: impulssi tungida müsteeriumi, teada saada, mis on peidetud, puudutada allikat. See on Sfinksi värav ja selle teema on pikk ja kannatlik vastasseis tundmatusega.
Inimeste jaoks, kes kannavad kõrvutatud mõtlemise risti, on mõistus saatuse instrument. Mõtlemine ei ole hobi ega elukutse; see on eesmärgi sõiduk. Surve mõistmiseks on järeleandmatu ja elu seab end ikka ja jälle ümber hetkede ümber, kus tuleb silmitsi seista tõega – mõnikord ilmutusena, mõnikord kriisina, alati äratundmisena.